Digivahendite kasutamine 5. klassi ainetundides. Koostajad: Albina Rževskaja, Annely Ristikivi, Karmo Lugima Probleemi tutvustus Seoses vajadusega pakkuda aineõpetajatele tuge digivahendite kasutamisel ainetundides, oleme loonud 5. klassile Moodle kursuse, milles on erinevate ainetundide (matem, ajalugu, inglise k) jaoks loodud ülesandeid ja tegevusi, mis sisaldavad digivahendite kasutamist kas erinevate tunniosadena (uue osa õppimine, kinnistamine, seoste loomine, enesetestimine,…

Vastuseks ülesanne 7-mele.https://opikeskkonnad.ee/2022/11/10/valikteema-avatud-haridus-2/ Valisin teiseks valikteemaks avatud hariduse teema. Mäletan, kui õppejõud Hans rääkis loengus MOOC-idest ning eMOOCidest. Wiley (2015) usub, et  MOOCid (massive open online course) ehk avatud massikursused nagu Udacity ja Coursera on avatud hariduse eesmärgile kahju teinud (Wiley, 2015). 1969 asutatud Open University Ühendkuningiikides jõudis 1971 uskumatu revolutsioonini – kõigil lubati registeerida…

Olen erinevaid ajaveebe ning sisuhaldusplatvorme varem kasutanud ning ka õpilastele õpetanud. Minu piiratud arusaam e-portfooliost on, et see on veebikeskkond, kus autor jagab maailmaga enda tehtud töid ning demonstreerib meisterlikkust. Sellepärast otsustasin lugeda Jenson ja Treuer (2014) artiklit, mis püüab defineerida e-portfoolio mõiste. Artikel peaks vastama küsimustele “Mis see on?” ja “Miks see on?”. Artiklist…

Lugesin 2020 aastal väljaandes Postdigital Science and Education ilmunud artiklit Networked Learning: Inviting Redefinition. Artikli autoriks või autoriteks on Networked Learning Editorial Collective ehk NLEC. Artikkel rääkis sellest, kuidas 2019 aasta lõpus, 2020 aasta alguses pidid mitmed haridusasutused oma õppetöö COVID viiruse levikuga seoses ümber korraldama. Enamasti toetuti selleks digivahenditele. (Networked Learning Editorial Collective, 2020)…

Kirjutan postituse vastusena kolmandale õppeteemale õpikeskkondade aines. Lugesin Wilson et al. (2007) artiklit, kus tuuakse välja kuus tunnust, mille poolest personaalsed õpikeskkonnad eristuvad õpihaldussüsteemidest. Õpihaldussüsteemid Õpihaldussüsteemide (Suurbritannias VLE virtual learning environment, mujal LMS Learning Management System) üldine ülesehitus järgib järjekindlat mudelit tööriistade (foorumid, testid) ja andmete (õpilased, sisu) integreerimisel kursuse konteksti. (Wilson et al., 2007)…

Kirjutan blogipostituse 2007 aastal W. R. Watson ja S. L. nimeliste autorite artikli põhjal, mis seletab lahti õpihaldussüsteemidega seotud põhimõisted ning õpihaldussüsteemide funktsionaalsused.  Ajaloost on varasemalt teada mitmeid mõisteid nagu CBI, CAI ja CAL, mis kõik omavad saranaseid tunnuseid – tehnoloogia abil õppematerjali drillimise või harjutamise programmid, mis mõnikord kasutavad ka õppijapõhisemat individuaalset lähenemist. Artikli fookuses on aga…

Valisin analüüsimiseks õpikeskkonnad ja -võrgustikud õppejõu pakutud nelja artikli seast uusima. Kui informaatika ja kaugõpe ei ole minu jaoks praktilises maailmas midagi uut, siis pedagoogikaalaseid teadusartikleid lugenud olen varasemalt vähem. Valisin järgneva artikli. Anderson, T., & Dron, J. (2011). Three Generations of Distance Education Pedagogy. The International Review of Research in Open and Distance Learning,…

Minu õpileping õpikeskkonnad ja -võrgustikud kursuse raames. Teema – Mida ma soovin õppida? Mis valdkond? Olen kokku puutunud erinevate õpikeskkondadega nii õpetaja kui ka õppija rollis. Mõnda endale teadaolevat keskkonda ei ole aga õnnestunud mõlemas rollis kasutada. Lisaks loodan oma teadmistepagasit aine raames veelgi täiendada ning hiljem teadmisi oma töös ka praktiliselt rakendada. Eesmärgid – Mis…